Rahandusminister Martin Helme arvates on riigikontrolli pensionireformi kriitika inimeste asjatu hirmutamine, tema sõnul sõltub pensioniks kogumine mitmest tegurist ja vastutustundliku käitumise korral keegi pensioni vähenemist kartma ei pea.
“Esimese asjana tuleb inimestel mõista, et kõik praegused prognoosid näitavad pensioni asendusmäära langust juhul, kui me jätkame oma praeguse pensionisüsteemiga muutmata kujul. Lihtsustatult öeldes: kui me midagi ei tee, siis pension ikka väheneb suhtes keskmisse palka, kui teeme reformi, siis tekib võimalus, et ei vähene või vähenemine on väiksem,” ütles Helme pressiteate vahendusel.
Pensioni suurust ei määra ministri sõnul ainult teine sammas. Samamoodi mõjutab pensioni suurust näiteks mustalt töötamine, töötus, ametliku palga suurus ja muu säärane. “Pensionile mõeldes peab inimene kõikide nende teguritega arvestama. Riigikontrolli poolt esile toodud 30-protsendine pensioni ja palga suhte langus on aga selgelt äärmuslik näide. Kui inimesed on vastutustundlikud, siis selline stsenaarium ei ole praktikas tõenäoline,” rõhutas rahandusminister.
Helme sõnul ei arvesta riigikontrolöri Janar Holmi teise pensionisamba reformi seletuskirja mõjuanalüüs ka esimese samba pensionide plaanitava tõusuga.
“Juhul kui inimesed lahkuvad teisest sambast ja esimesse sambasse hakkab laekuma rohkem sotsiaalmaksu, siis oleme valitsuses otsustanud kogu selle raha panna esimese samba pensionide tõusuks. Selline pensionitõus mõjutab pensionide suurust positiivselt ka pikaajaliselt ning tasakaalustab teise samba võimalikke negatiivseid mõjusid,” rääkis Helme.
Seega on tema hinnangul eksitav väita, et teise samba kogumise lõpetamine vähendab inimeste tulevast pensioni, sest see automaatselt suurendab tema riikliku pensioni osa suurust.
Lisaks tasub Helme sõnul arvestada, et teise samba muudatuste eelnõu seletuskiri käsitleb ainult esimese ja teise samba pensioneid, kuid ei arvesta inimeste muu varaga.
“Teise samba reform võib küll teoreetiliselt vähendada inimese esimese ja teise samba pensionit, kuid võib suurendada muud (finants)vara. Isegi kui inimene võtab teisest sambast raha välja aga investeerib seda edasi, siis tema sissetulek pensionieas ei pruugi väheneda, lihtsalt teise samba asemel võib olla mõni muu investeerimistoode,” rääkis rahandusminister.
Kokkuvõttes on Helme sõnul väga keeruline prognoosida olukorda ette mitmekümne aasta pärast ja sellised prognoosid ei saa tema arvates kunagi olla väga täpsed. “Prognoosid sõltuvad väga palju eeldustest ning eelduste muutumisel muutuvad ka tulemused. Tegelikult ei tea keegi täpselt, milline on demograafia ja majanduse olukord järgmistel aastakümnetel,” nentis ta.
Rahandusministeeriumi prognoosid põhinevad olemasolevatel rahvastikuprognoosidel. “On aga võimalik, et tegelik olukord erineb sellest, mida varasemalt prognoositud ja demograafiline situatsioon on tulevikus hoopis parem. See omakorda tähendab kohe ka varasemalt prognoositust kõrgemat pensioni ja palga suhet.”
