Prokuratuur ei ole praegu SEB panga tegevuse suhtes menetlust alustanud.
Samas ütles juhtiv riigiprokurör Taavi Pern BNS-ile, et kui koostöös finantsinspektsiooni ja rahapesu andmebürooga saadakse andmeid SEB pangas toime pandud võimalike kuritegude kohta, alustab prokuratuur viivitamatult kriminaalmenetlust.
“Sarnasel viisil tegime finantsinspektsiooni ja keskkriminaalpolitseiga koostööd käesoleva aasta juulis, mil alustati menetlus Swedbanki rahapesukahtlustuste suhtes,” selgitas Pern.
SEB Rootsi emapank avaldas teisipäeva õhtul ülevaate mitte-residentidest klientide maksete mahtudest Baltikumis aastatel 2005-2018. Graafikud näitavad, et neil aastatel liikus läbi panga Eesti haru 25,8 miljardit eurot võimalikku kahtlast raha, mille päritolu ei ole läbipaistev.
Pank on liigitanud vähese läbipaistvusega klientideks need kliendisuhted, mille ajaloolised ärimahud pangas ei vasta praegustele standarditele läbipaistvuse või äritegevuse kontrollitavuse osas. Ligikaudu 95 protsenti SEB vähese läbipaistvusega klientidest Baltikumis arveldasid seejuures Eestis.
Ka SEB Eesti kommunikatsiooni- ja turunduse juht Silver Vohu rõhutas, et emapanga poolt avaldatud info näitab, kui põhjalikult on pank ajaloolisi ärimahte analüüsinud praeguste teadmiste valguses.
“Oleme avaldanud ajaloolise ülevaate vähese läbipaistvusega klientide ärimahtudest, kuid neid ei saa võrdsustada rahapesuga, pigem on seda laadi ärimahtudes suurem risk panga ärakasutamiseks kuritegelikel eesmärkidel. Nagu ülevaatest näha, vähenesid madala läbipaistvusega klientide ärimahud kiiresti pärast 2006. aastal kasutusele võetud meetmeid ning moodustasid selle kümnendil juba väga väikese osa mitte-residentide ärimahust,” ütles panga Eesti filiaali kommunikatsioonijuht BNS-ile.
