Nii kui metsa alla ilmuvad seened ja marjad, hakkab politsei saama väljakutseid metsa eksinud inimeste kohta – sel suvel on metsa eksinute seast ligi pooled olnud purupurjus, mistõttu manitseb politsei inimesi valima, kas võtta napsu või korjata seeni, vahendab BNS.
Tänavu suvel eksis metsa ja andis sellest ka politseile teada 54 inimest. Pea pooled ehk 21 abivajajat olid tugevas alkoholijoobes, mis on raskendanud omakorda otsimist. «Joobes inimest on keerulisem otsida. Purjus inimene ei suuda adekvaatselt selgitada, kus ta on, mida ta näeb ja kus ta metsa läks. Samuti ei suuda ta järgida juhtnööre, kuhu liikuda või mida otsida,» selgitas Lõuna prefektuuri operatiivjuht Ottomar Virk purjus inimese metsast otsimise väljakutseid.
Politsei- ja piirivalveametil on terve nimekiri näidetest, kus metsa eksinud alkoholijoobes inimesed paluvad abi, aga oma joobeastme tõttu kipuvad politseiga jonnima või üldse ära unustama, et on abi palunud. Nii on joobes eksinud politseile kirjeldanud, et «ümberringi on puud» või «jalad ei kanna» ning nagu ebamäärasusest veel vähe oleks, on purjus pea pannud inimesi politseiga edasisest suhtlusest keelduma.
Näiteks tuli suvel häirekeskusele kõne mehelt, kes teatas, et on metsa eksinud, kuid keeldus ütlemast, kus ta asub. «Kui küsiti, kas aku peab, keeldus ta vastamast ja katkestas kõne. Politsei helistas talle tagasi, mispeale sõnas mees, et tema polevat üldse hädaabinumbril helistanud,» kirjeldas PPA pressiesindaja Kerly Virk markantsevõitu juhtumit.
Järgmine kõne tuli politseile juba ühelt külaelanikult, kes oli samalt mehelt saanud kõne eksimise kohta. Külaelanik vahendas politseile, et mees olevat talle samamoodi helistanud ja öelnud, et on eksinud. Ta teadis, kust mees tavaliselt oma maja tagant metsa sisenes, ja politsei läks sedasama teed pidi meest siis otsima. Politsei leidiski mehe oma kodu lähistel olevast rabast, kus tal oli kombeks jõhvikal käia.
«Põhjus, miks ta kõne katkestas ja ebaselget juttu ajas, oli alkoholijoove,» selgitas Virk ja lisas, et mees viidi koju. See on vaid üks arvukatest juhtumitest, kus abivajaja joobe tõttu tahtmatult ise oma leidmist raskendab.
