Prokurör taotles kohtuvaidluses niinimetatud Kemerovo kuritegeliku ühenduse juhtimises süüdistatavale Vjatšelav Gulevitšile ehk Slava Kemerovskile pikka vanglakaristust ja pärast karistuse kandmist tema Eestist väljasaatmist.
Riigiprokurör Vahur Verte hinnangul on Venemaa kodanikust Gulevitši (59) süü kuritegeliku ühenduse moodustamises ja juhtimises tõendatud ning teda tuleb karistada 12-aastase vanglakaristusega. Ühtlasi leidis prokurör, et mees tuleb pärast karistuse kandmist Eestist välja saata ning talle tuleb kehtestada siia naasmise keeld kümneks aastaks. Samuti palus prokurör Gulevitšilt konfiskeerida kuritegudega saadud 141 000 eurot.
Gulevitši kaitsja Vladimir Sadekov leidis seevastu, et tema kaitsealuse süü pole vähimalgi määral tõendatud ning ta tuleb kogu süüdistuse ulatuses õigeks mõista. Samuti puuduvad advokaadi sõnul andmed, et Gulevitš oleks Eesti vabariigile ohtlik, mistõttu pole põhjendatud ka prokuröri nõue ta Eestist välja saata.
Prokuröri hinnangul tuleb jõugu juhtimises süüdi mõista ka Aleksandr Kozlov ning mõista talle 12-aastane vangistus, millele lisandub eelmise kohtuotsusega mõistetud, kuid veel kandmata karistusena neli aastat ehk tema lõplikuks karistuseks oleks 16-aastane vangistus. Prokuröri hinnangul tuleb Kozlovilt konfiskeerida kriminaaltuluna 50 000 eurot.
Jõuku kuulumises tuleb prokuröri hinnangul süüdi mõista Ilja Drovnjašin, Aleksandr Polehha, Andres Ilm, Ilgam Ragimov, Konstantin Kartsev, Andrei Vaskin ja Robert Gribovski ja mõista neile vangistused vahemikus 6-14 aastat ning kriminaaltuluna tuleb prokuröri sõnul konfiskeerida Drovnjašinilt 46 000 eurot ja Polehhalt 36 000 eurot.
Kõigi süüdistatavate kaitsjad leidsid, et nende kaitsealuste süü on tõendamata ning nad tuleb kogu süüdistuse ulatuses õigeks mõista.
Kohus on jõudnud protsessiga süüdistatavate viiimase sõna kuulamiseni ning määrab pärast seda kohtuotsuse kuulutamise aja.
Samas kriminaalasjas on varem saanud kokkuleppemenetluses vanglakaristused vahemikus neljast aastast kuni kaheksa aastani kuus meest.
Süüdistuse järgi tegeles Kemerovo kuritegelik ühendus narkokuritegude ja väljapressimistega ning pakkus kuritegeliku taustaga ärimeestele oma kaitset.
Keskkriminaalpolitsei tegi 2016. aasta alguses alustatud uurimises koostööd Hispaania politseiga. Esimeste avalike menetlustoiminguteni jõudis keskkriminaalpolitsei 2017. aasta suvel, kui politsei ühisoperatsiooni käigus peeti Eestis ja Hispaanias kinni neli meest.
Kuritegelikku ühenduse juhtimises kahtlustatud Gulevitši võttis kinni Hispaania politsei 2017. aasta augusti alguses Malaga provintsis Mijases ning juba kuu aega hiljem toimetati ta sealt Eestisse, kus ta vahistati.
“Organiseeritud kuritegevust iseloomustab väga kõrge konspiratsiooni tase – ühenduse juhid ise vahetult kuritegusid toime ei pane ning organisatsiooni liikmed annavad omalt poolt kõik, et nende tegevus ja ka omavaheline suhtlemine toimuks võimalikult varjatult. See tähendab, et ka tõendite kogumine toimub infokillu haaval ja pika aja vältel,” on Verte öelnud.
Keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegude büroo talituse juht Ago Leis on märkinud, et aastakümneid Eestis tegutsenud Kemerovo kuritegeliku ühenduse liikmete kohtu alla saatmisega andsid õiguskaitseorganid organiseeritud kuritegevusele tugeva signaali.
“Tegime põhjalikku eeltööd poolteist aastat enne nende kinnipidamist. Nägime, et tegemist oli suurt mõjuvõimu omanud ühendusega, kus olid selgelt jaotatud ülesanded ja rollid. Olenemata konspiratsioonist ja kurjategijate soovist varjatuks jääda, suutsime sellegipoolest nendeni jõuda ning ka leida piisavalt tõendeid narkokuritegude toimepaneku kohta,” selgitas Leis.
Kriminaalasja uuris keskkriminaalpolitsei ja uurimist juhtis riigiprokuratuur.
