Tahkesoojuskandja külmkäivitamine reedel ning ebasoodsad ilmastikuolud surusid korstnatest tulnud tahma otse Kiviõli linna, kus maapind, autod, aiamööbel ja köögiviljad olid kaetud paksu musta tahmakihiga, ning tegid keskkonnainspektsiooni telefonid punaseks, vahendab BNS.
“Jah, meile tuli mitmeid kaebusi ja seekord laiemalt alalt kui muidu,” tunnistas keskkonnainspektsiooni pressiesindaja Leili Tuul. Ta möönis, et kohale läinud inspektoritele avanes tõesti üsna trööstitu pilt, kus tahmaga oli kaetud kõik, alates maapinnast ning lõpetades kasvavate köögi- ja puuviljadega.
“Meie järelepärimisele vastas ettevõte, et tegu oli reaktorite remondijärgse käivitamisega, kuid erisuguste tõrgete tõttu need käivitamised kohe ei õnnestunud. Kuna seadmete käivitamise ajal on elektrifiltri väljad tehnoloogilistel põhjustel välja lülitatud, siis esinevad sel ajal tehnoloogilised äkkheitmed. Tegeleme täpsemate asjaolude selgitamisega, püüame selgusele jõuda, miks esinesid tõrked, mis põhjustel ei õnnestunud tavapärased käivitamised ja mille tõttu erines seekordne käivitus eelnevatest kordadest, kui nii suurt saastet ei ole esinenud,” ütles Tuul Põhjarannikule.
Mis puudutab seiskamiste ja käivitamistega seotud kaebusi üldisemalt, siis neid on sel aastal olnud pigem vähem kui varem. “Loodetavasti on seadmed saanud töökindlamaks,” lisas ta.
Täpsema pildi saab inspektsioon pärast plaanilist kontrolli selle aasta lõpus. Alexela Groupi keskkonnajuhi Andre Zahharovi sõnul sattus õlitootmisseadmete käivitamine kokku kehva ilmaga, mil kõik korstnast tulev suruti madalrõhkkonna mõjul vastu maad. Tehnilistel põhjustel ei ole võimalik käivitamise ajal plahvatusohu tõttu kasutada elektrifiltrit, mistõttu juhitakse käivitamisprotsessi ajal kõik heitmed otse korstnasse. Kui ilm on soodsam, siis suurem osa õhku paisatavatest heitmetest hajub ning ehkki Kiviõli Keemiatööstus proovib sättida oma hooldusja käivitamistöid nii, et ilm ja tuule suund oleksid linna osas soodsad, alati see ei õnnestu.
Keskkonnakompleksloa kohaselt võib Kiviõli Keemiatööstus teha aastas 24 külmast olekust käivitust, millest üks eelmise nädala lõpus just toimus. “Külmkäivitust võib võrrelda sauna kütmisega, kus külma sauna kütmiseks 100 kraadi juurde kulub mitu tundi. Kuna meie peame temperatuuri viima 500-1000 kraadini, siis võib selleks kuluda kuni 15 tundi,” ütles Zahharov ning lisas, et kui tegemist on soekäivitamisega, siis läheb see protsess kergemalt ja kiiremini ning heide on minimaalne.
