Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem allkirjastas esmaspäeval virtuaalselt ühisdeklaratsiooni, mis võimaldab alustada rahvusvahelist koostööd digiriigi ehitusblokkide standardiseerimise projektis.
Ühisdeklaratsioon allkirjastati International Telecommunication Unioni (ITU), Digital Impact Alliance’i (Dial), Saksamaa majanduskoostöö ja arenguministeeriumi (BMZ) ja Eesti välisministeeriumi vahel, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
“Oleme käesoleva koroonakriisi käigus näinud ja kogenud, milliseid eeliseid digitaalne infrastruktuur ja digiriigi lahendused meile loovad ja kuidas need aitavad tagada ühiskonna igapäevaelu toimimise. Kuid meil on siin ka selge eelis – oleme oma digiriiki ehitanud nüüdseks juba 20 aastat,” ütles Siem pressiteate vahendusel.
“Täna ei ole aga kellelgi enam aega 20 aastat digiühiskonna ehitamisele kulutada ning seetõttu on tänane koostöökokkulepe eriti oluline – Eesti kaasabil saame luua e-valitsemise süsteemi, mis on kättesaadav kõigile,” lisas ta.
Minister rõhutas, et enne kui kusagil on võimalik digiriiki üles ehitama hakata ja sealhulgas müüa Eesti lahendusi, on vajalik, et oleks olemas baasregistrid ja infrastruktuur, mille najale saab X-teed ja erinevaid süsteeme peale ehitada.
Digiriigi ehitusplokkide standardiseerimise projekti eesmärgiks on esiteks defineerida, mis jupid on digiriigi puhul esmavajalikud baasinfrastruktuuri loomiseks ning seejärel luua standardiseeritud ja omavahel sobituvad plokid, mida eelkõige arenguriigid saaksid hiljem kasutada oma digiriigi üles ehitamiseks.
Lisaks standardiseeritud digiriigi ehitusplokkidele luuakse projekti käigus ka demoplatvorm, kus digiriigist huvitatud valitsused saavad erinevaid plokke kombineerida ja proovida, mis sobiks nende riigi konteksti kõige paremini.
Projekti kontseptsioon sarnaneb Eesti X-tee süsteemi loomisega ning seisneb standardiseeritud digiriigi plokkide arendamises, mida saaks siis ükskõik millisesse riiki skaleerida. “Tegemist on projektiga, kus Eesti ettevõtted on kaasatud juba arendusse, kuid pikemas plaanis võib tegu olla suure ekspordivõimalusega, mis võiks Eesti ettevõtjatele tulevikus ka reaalseid lepinguvõimalusi pakkuda,” märkis Siem.
