Riigikogu otsedemokraatia toetusrühma tellitud küsitlus näitab, et Eesti rahvas langetaks referendumitel läbikaalutud ja vastutustundlikke otsuseid.
Toetusrühma esimehe Paul Puustusmaa sõnul telliti möödunud kuul uuringufirmalt Norstat Eesti küsitlus, et kontrollida otsedemokraatia vastaste põhiargumenti, nagu oleksid kodanikud tõsiste poliitiliste otsuste langemiseks liiga rumalad. Uuringufirma viiski aprillis läbi kaks küsitlust, mille mõlema valimiks
oli tuhat Eesti kodanikku. Esimesel päriti, et kui toimuks rahvahääletus, kus küsitakse inimeste nõusolekut pensionide kahekordistamiseks, siis kuidas kodanik hääletaks, teatas toetusrühm.
“Referendumite vastastel on hirm, et rahvaküsitlustel hakkavad inimesed läbi suruma hästikõlavaid, kuid riigi jaoks mõeldamatuid samme, näiteks riigimaksude kaotamine ja samas pensionide mitmekordistamine,” ütles Puustusmaa.
Teises küsitluses aga simuleeriti rahvahääletuse olukorda, kus esitatakse ka vastuargumente. Esitati sama küsimus, aga täiendati seda selgitusega: “Pensionide kahekordistamine tähendaks riigieelarvele 1,74 kuni 2,47 miljardi eurost lisakulu aastas. Kui kinni panna kõik koolid ja ülikoolid, lõpetada ühistransport, teede-ehitused ja hooldused, kinni panna kultuuriasutused ning laiali saata politsei ja kaitsevägi, siis hoiaks riik ühes aastas kokku 1,63 miljardit eurot.”
Esimesele küsimusele vastas 56 protsenti kodanikke, et nad oleksid pensionide
kahekordseks tõstmise poolt või pigem poolt. Teisel puhul oli aga selliseid kodanikke ainult 19 protsenti ja pensionäride endi hulgas vaid 17 protsenti.
“Uuringust võime järeldada, et Eesti ühiskonnas ei saa rahvahääletusega läbi suruda ühiskonnale valusaid või teostamatuid poliitilisi otsuseid, kui küsitlusega kaasneb ühiskonnas sisuline arutelu,” märkis Puustusmaa, kelle sõnul näitab ka Šveitsi kogemus, et esmapilgul populaarsed ettepanekud ei leia rahvahääletusel tingimata toetust.
“Näiteks 2016. aastal hääletas Šveitsi rahvas referendumil ülekaalukalt maha kodanikupalga. Võib tunduda, et kodanikupalk on rahva seas ülipopulaarne idee, aga tegelikult on sellisel rahakülvamisel mitmeid soovimatuid ja ebameeldivaid tagajärgi. Šveitsi rahvas võttis vastuargumente arvesse ja hääletas kodanikupalga vastu,” märkis Puustusmaa, kelle kinnitusel muudaks otsedemokraatia seadustamine Eesti parlamentaarset demokraatiat paremaks.
“Kodanikepoolne otsese poliitilise sihiseade võimalus sunniks rahvaesindajaid rohkem teadvustama, et nad peavad arvestama mitte ainult oma valijaskonna, vaid ühiskonna kui terviku arvamusega,” selgitas Puustusmaa.
Varasemad uuringud on kinnitanud, et 75 protsenti Eesti kodanikest soovib põhiseaduse muutmist nõnda, et kodanikel oleks võimalus algatada siduvaid referendumeid.
Riigikogu otsedemokraatia toetusrühma eesmärk on rahva algatatavate õiguslikult siduvate rahvahääletuste võimaluse taastamine Eesti seadustes.
