TALLINN, 16. märts, BNS – Ukraina sõja ettekäändel nõuab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL) raiemahu suurendamist riigimetsas ja raiumise jätkamist lindude pesitsusajal, kuigi Venemaa puitu saabub Eestisse tõusvas mahus ja väide ladude tühjusest ei vasta tõele, kirjutab Postimees.
«Kiiresti tuleks suurendada raiemahtu riigimetsas ja luua selge tegutsemisraamistik raietööde jätkamiseks erametsades kevadperioodil, sest Ukraina sõja tõttu on tekkinud puidutoorme defitsiit ning laod on tühjad,» kirjutas EMPL valitsusele 10. märtsil.
«Laod on juba tühjad ning riigimehelikke otsuseid on vaja kohe!» toetasid puidutööstureid teisipäeval ka Eesti kaubandus-tööstuskoda, Eesti tööandjate keskliit ja Eesti ametiühingute keskliit. Ettevõtlusminister Andres Sutt Reformierakonnast tegi keskkonnaministeeriumile ettepaneku ajutiselt suurendada raiemahte.
«Venemaa ja Valgevene toetamine ei ole praegu mõeldav, kuid just nendest riikidest importisid puidusektori ettevõtted toorainet, mida Eestis riigisiseste metsamajanduse piirangute tõttu nappis,» selgitas EMPL-i tegevjuht Henrik Välja vajadust sirutada käsi just riigimetsa järele.
«EMPL-i soov raiemahu taastamiseks riigimetsades varem kavandatud tasemele on mõistetav, kui arvestada Ukraina sõja mõjusid Eesti majandusele, sh töökohtadele maapiirkondades,» ütles Postimehele keskkonnaminister Erki Savisaar Keskerakonnast. «Selleaastast raiemahtu vähendati eelmise ministri käskkirjaga. Raiemahu suurendamise ettepanek on niivõrd värske, et me ei ole seda jõudnud keskkonnaministeeriumis põhjalikult arutada.»
Maksu- ja tolliamet kinnitas aga, et Venemaalt pärit puidule ei ole kehtestatud impordikeeldu. Impordikeeld on kehtestatud Valgevene puidule, kuid teatud juhtudel on lubatud kaupa importida kuni 4. juunini.
«Praegu muutusi ei ole, puiduvedu jätkub endistviisi,» tõdes maksu- ja tolliameti Narva piiripunkti ülem Virgo Treinbuk. Enne sõda, tänavu jaanuaris, saabus Venemaalt Narva piiripunkti kaudu Eestisse ligi 59 000 tihumeetrit saematerjali. Veebruaris saabus Venemaalt saematerjali veel rohkem, ligi 80 000 tihumeetrit.
Kolmandiku märtsi jooksul ehk kuni 11. märtsini läbis puit Narva piiripunkti veel intensiivsemalt, Eestisse saabus Venemaalt ligi 27 000 tihumeetrit ja Valgevenest ligi 21 000 tihumeetrit puitu.
Mitu suuremat puidutöötlusettevõtet kinnitas Postimehele vajaliku toorme olemasolu.
Viljandimaa liistutootja Eesti Höövelliist OÜ juht Andrus Rooks ütles, et materjal on olemas ja probleemi pole. «Impordime, aga mitte Venemaalt. Hinnad on nagu on, survega ülespoole,» ütles ta.
«Praegu pole suuri mõjutusi tunda, tooraine on olemas, kõik on väga hästi,» ütles aknatootja Fenestra AS-i juhatuse liige Ain Aju. «Tulevikku vaadates on väikest ebakindlust õhus küll.» Fenestra materjal pärineb nii Eestist, Skandinaaviast kui ka Lätist ja Leedust.
«Praegu probleemi pole, kuid tormihoiatused on,» ütles liimpuidust aknaid tootva Jabs Jõesuu OÜ juht Mait Vaiksaar. «Meil on varud olemas ja lepingupartneritel ka, mingi aja kestame. Hind tõuseb, aga see ei puuduta ainult puitu, see on kogu toorme puhul.»
Puitehitisi tootva Harmet OÜ tegevjuhi Alo Tamme sõnul on samuti materjal olemas, kuid valitseb segadus: «Kui kriis pihta hakkas, tulid tarnijatelt kirjad, et hinnad on tühistatud ja tarnete asjus keegi enam mingit vastutust ei võta.» Tamm möönis sarnasust nn soolapaanikaga: «Defitsiiti süvendab see, et kõik üritavad endale täiendavat varu sisse osta.»
Europarlamendi liikme Thomas Waitzi pühapäeval Võrumaal tehtud videost on näha, et Osula Graanul OÜ ja Toftan AS-i laoplatsid on materjali pilgeni täis varutud.
«Ootame riigilt otsuseid seetõttu, et riigi otsusest kuni materjali saeveskisse jõudmiseni kulub paar kuud. Teisisõnu tegeleme täna ennetusega, enne kui kriis päriselt õuel on,» tunnistas EMPL laotühjuse teate ennatlikkust.
Venemaa ja Valgevene puidu kasutamist hakkab piirama rahvusvahelise vastutustundliku metsamajandamise organisatsiooni FSC otsus lõpetada agressorriikidest pärit puidust valmistatud toodangu müük.
FSC Eesti tegevjuht Kristjan Maasalu täpsustas, et ettevõtted peavad 8. aprilliks tagama, et nende tarneahelates ei oleks enam Vene ja Valgevene puitu. Kasutada võib ette ära ostetud puitu. FSC sertifikaatide omanikke kontrollivad sertifitseerimisettevõtted. Eestis on neist suurim ligi 90 kliendiga BM Certification. Ettevõtte esindaja Ülo Roop ütles, et materjali päritolu kontrollitakse tavapäraste auditite käigus, mida tehakse kord aastas.
EMPL-i andmeil importisid Eesti saetööstused Venemaalt ja Valgevenest eelmisel aastal kokku 1,1 miljonit tihumeetrit saematerjali puitmajade ja ehitusdetailide tootmiseks. Kui arvestada, et tihumeetri saematerjaliks kulub kaks tihumeetrit puitu, tähendab see ümarpuiduna 2,2 miljonit tihumeetrit.
Kui sõda venib ja import tõesti katkeb, siis peaksid hädast välja aitama seni kasutamata metsavarud. «Kuigi on olnud võimalik raiuda oluliselt rohkem, on Eesti metsade tagavara hoopis suurenenud,» kinnitas keskkonnaminister Erki Savisaar.
Nimelt oli pikendatud, st kehtiva metsanduse arengukava järgi aastail 2011–2020 jätkusuutlik raiuda kuni 15 miljonit tihumeetrit puitu aastas. Raiuti aga vaid 10,7 miljonit.
Kuna Eesti metsast on eraomanduses natuke üle poole, peaks raieküpset erametsa selle rehkenduse järgi ootel olema üle 20 miljoni tihumeetri ja seda saaks majandada kehtiva õigusruumi piires.
Uusi raiepiiranguid pole plaanis enne 2023. aastat, kui peaks valmima uus metsanduse arengukava. Seoses CO2 heite piiramisega ei kavandata raiemahu piiramist enne 2025. aastat.
Kuna Eesti metsast on eraomanduses natuke üle poole, peaks raieküpset erametsa selle rehkenduse järgi ootel olema üle 20 miljoni tihumeetri ja seda saaks majandada kehtiva õigusruumi piires.
«Meie metsades on piisavalt puitu riigi vajaduste rahuldamiseks. Kuid see, kas seda võimalust kasutatakse, sõltub ilmast, maaomanike tahtest, õiguslikest piirangutest ning poliitilisest olukorrast,» kommenteeris Savisaar.
Õigusruumis muutusi pole. Ainukesena on lahtine kevadise linnurahu küsimus. Ilm on püsinud novembrist külm ehk on metsatöödeks soodne. Nii küttepuidu kui ka palgi hind on kerkinud ajaloo kõrgeimaks.
«Eramets kuulub ju eraomanikele ja neid oma metsa müüma sundida ei saa,» vastas Andres Sutt. «Seega on kõige kiirem ja esmast vajadust kattev lahendus siiski riigimetsade raiemahtude ajutine suurendamine, kuniks metsa- ja puidusektori ettevõtted oma tarneahelad ümber korraldavad.»
Miks erametsaomanikud peaksid rekordhindade tingimustes müügist keelduma, Sutt ei põhjendanud.
«RMK raiest tuleb saepalki umbes 50 protsenti, erametsast 30 protsenti, kuna RMK metsad on parema kvaliteediga. Seega saab saepalgi puudusele paremini vastata just RMK,» vastas EMPL-i tegevjuht Henrik Välja küsimusele, miks ei sobi Venemaa puitu asendada Eesti erametsast ostetavaga.
 raiemahu suurendamist riigimetsas ja raiumise jätkamist lindude pesitsusajal, kuigi Venemaa puitu saabub Eestisse tõusvas mahus ja väide ladude tühjusest ei vasta tõele, kirjutab Postimees. ){kind=link}