Gröönimaa kolm suurt jääliustikku võivad sulada kiiremini, kui seni arvati ka kõige negatiivsemates prognoosides, selgus teisipäeval ajakirjas Nature Communications avaldatud uurimusest.
Taani ja Suurbritannia teadlased uurisid Jakobshavnin, Kangerlussuaqi ja Helheimi liustike sulamist ajalooliste fotode ja muude andmete põhjal.
Kuni aastani 2000 olid suurimat merevee taseme tõusu põhjustavad tegurid liustike sulamine ja merevee paisumine soojenemise tõttu. Kahe viimase aastakümne jooksul on aga olulisimaks teguriks muutunud Gröönimaa ja Antarktise mandrijää sulamine.
Jakobshavni, Kangerlussuaqi ja Helheimi liustike täielikust sulamisest tekkiv vesi tõstaks maailmamere veetaset taset 1,3 meetri võrra.
Uurimistöös osalenud Taani tehnikaülikooli teadur Shfaqat Abbas Khan ütles uudisteagentuurile AFP-le, et enne satelliitide ajastut tehtud fotode kasutamine oli hea lisatööriist, et mõista saja aasta jooksul aset leidnud jää kadumist.
“Ajaloolised mõõtmised 1800- ja 1900-aastatest võivad sisaldada olulist infot, mis võib märkimisväärselt parandada meie tulevikuprognoose,” lausus ta.
ÜRO valitsustevaheline kliimamuutuste paneel IPCC on ennustanud, et aastaks 2100 tõuseb merepind kõikide allikate mõju tõttu 30-110 sentimeetrit.
Kui heitgaaside piiranguid ei rakendata, siis IPCC ennustuste kohaselt soojeneb kliima industrialiseerimisele eelneva ajaga võrreldes kolm kraadi. See tähendaks, et kolme Gröönimaa liustiku sulamisest tekkiv vesi tõstaks merevee taset 9,1-14,9 millimeetrit.
Värskes uurimuses märgiti siiski, et mudelipõhise temperatuuri tõusu uurimine on keerukam, võrreldes 1900-aastatega, ning juba siis tõstis Gröönimaa kolme liustiku sulamine merevee taset enam kui kaheksa millimeetrit.
“Ka kõige negatiivsemad ennustused on alahinnatud. Jää sulamine võib olla kolm- kuni neli korda suurem, kui uuritud kolme liustiku osas varem prognoositud on,” sedastas Khan.
