Lätist ja Leedust ei ole pärast piiride avamist jõudnud ametlikel andmetel Eestisse ühtegi koroonaviiruse nakkusjuhtu, küll aga on Soomest selle aja jooksul toodud nakkust kümme korda, vahendab BNS.
Liikumispiirangud Eesti ja Soome vahel leevenesid 14. mail ning piir Läti ja Leeduga avati 15. mail. Koroonaviirusevastase teadusnõukoja juhi, Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professori Irja Lutsari sõnul näitab viiruse vähene levik liikumisvabaduse laienemise järel seda, et võib mõelda järgmiste reisipiirangute leevendamise peale. See sõltub aga suuresti ka riikidevahelistest kokkulepetest. Kuna Eesti, Läti ja Leedu on avanud omavahel piirid täielikult ilma piiranguteta ja loonud nii-öelda Mini-Schengeni ruumi, eeldab reisipiirangute leevendamine kolmandate riikidega Lutsari sõnul iga kord kokkulepet Läti ja Leeduga.
Kui enamikus Euroopa riikides on koroonaviiruse leviku tipp juba möödas ja nakatumine on taandumas, siis kahes Eesti naaberriigis, Rootsis ja Venemaal on haiguse levik endiselt suur. Lutsari sõnul saab liikumispiirangute leevendamisele Rootsi ja Venemaaga hakata mõtlema pärast seda, kui neis riikides on nakatumine vähenenud. «Läbirääkimistel Läti ja Leeduga on küll välja pakutud konkreetseid arve, milline peaks olema riigis nakatumise tase, et võiks liikumispiiranguid leevendada, kuid konkreetset arvu ei ole veel kokku lepitud. See number tähendab nakatunute arvu 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul. See ei pea isegi olema nii madal, kui oli näitaja kolmes Balti riigis piiride avamise ajal. Tõenäoliselt saab olema liikumispiirangute leevendamise kriteeriumiks, et selles riigis on olnud viimase kahe nädala jooksul 100 000 elaniku kohta 10–25 nakatumist,» lausus Lutsar.
Kui Eesti, Läti ja Leedu avasid 15. mail omavahelised piirid, oli kõigis kolmes riigis sel ajal koroonaviirusega nakatunud ligikaudu viis inimest 100 000 elaniku kohta viimase kahe nädala jooksul. Lutsar lisas, et liikumispiirangute leevendamise eelduseks peab olema veendumus, et selles riigis tehakse piisavalt palju koroonaviiruse teste. «Kui teste tehakse vähe, avastatakse ka nakkust vähem.» Lutsar toonitas, et koroonaviiruse niinimetatud saba jääb Eestis venima veel pikaks ajaks ja see aeg on veel kaugel, kui ööpäevas ei avastata viirust ühelgi inimesel. Seda näitab ka statistika – kui viimase nädala jooksul on nakatunute arv olnud ühekohaline ja pühapäeval tuvastati vaid üks nakkusjuht, siis esmaspäeval tehtud testid näitasid nakkust kümnel inimesel. «Peame õppima koos selle viirusega elama,» sõnas Lutsar.
