Õppusel Kevadtorm on 13. Jalaväepataljoni lahinglaskmised peatselt lõpule jõudmas, kui kaudtuleüksused on loonud pataljoni vasturünnaku jaoks soodsad tingimused ning mehhaniseeritud jalavägi on rünnakuks valmis.
„Meestel on jõudu, vastupidavust, agressiivsust aga samas ka ettevaatlikkust ja ohutunnet. Kõik pataljoni ning selle tegevust toetavad üksused tegutsevad nagu üks suur rusikas, mis on valmis vastasele otsustava hoopi anda,” ütles 13. jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Tarvo Luga pressiesindaja teatel.
Kevadtormi lahinglaskmiste eesmärk on kaitselahingu harjutamine koos tule-, pioneeritoetuse, vasturünnakute ja soomusüksuste toetusega. Samuti pakub õppus reservi suunduvatele jalaväepataljonide allüksustele võimaluse osaleda lahinglaskmistel pataljoni raamistikus. 13. jalaväepataljoni manöövreid toetavad lahinglaskmistel üksused 1. jalaväebrigaadist ning NATO liitlaste lahingugrupist.
Kokku osaleb 13. jalaväepataljoni lahinglaskmistel ligi 1200 kaitseväelast. Lisaks peamistele treenitavatele – Viru ja Kalevi jalaväepataljonidele – on lahinglaskmistele kaasatud 1. jalaväebrigaadi staap, staabi- ja sidekompanii, Eesti ja Suurbritannia pioneerid, miinipildujarühmad, luurajad, tankitõrjujad, Scoutspataljoni soomusjalaväe rühm, Ühendkuningriigi tankid ja haubitsad, tagalapataljon ning sõjaväepolitsei.
Kevadtorm on sel aastal jaotatud kahte peamisse etappi. 25.–30. aprillini toimus väliõppus, mille käigus mängiti läbi etteantud taktikaline olukord ning 1.–8. maini toimuvad keskpolügoonil 1. jalaväebrigaadi juhtimisel üksuste lahinglaskmised, kus treenitakse peamiselt jalaväe- ja lahingutoetusüksuste koostööd reaalses lahinguolukorras.
Kevadtormil osalevad liitlased ning 1. ja 2. jalaväebrigaadi allüksused, kelle tegevust toetavad küberväejuhatus, õhuvägi ja sõjaväepolitsei.
