Plaanilise ravi vähendamine ja ravijärjekordade pikenemine on pannud senisest enam inimesi pöörduma erameditsiini poole, selgub Arenguseire Keskuse raportist „Viiruskriisi mõju majandusele. Stsenaariumid aastani 2030“.
Erameditsiini kasvu on soosinud ka viiruskriisiga kaasnenud inimeste terviseteadlikkuse tõus ning tervise edendamiseks tehtavate kulutuste maksuvabastuse sisseseadmine 2018. aastal.
„Tervishoiusektor on võtmeharu epidemioloogilise olukorra stabiliseerimisel ning kriisiga toimetulekul,“ ütles Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane. „Tervishoiusektor on suutnud seni tänu kiirele reageerimisele ja töö ümberkorraldamisele hästi vastu pidada. Video- ja telefonivisiitide osaline kasutamine füüsiliste kohtumiste asemel on aidanud pidurdada viiruse levikut ja hoida tervishoiusüsteemi võimaluste piires avatuna.“
Varblase sõnul on üheks kriisiga kaasnenud muutuseks virtuaalkanalite esiletõus terviseteenuste pakkumisel, kuid sellega kaasnevad ka uued riskid nagu inimeste tuvastamine ja terviseandmete kaitsmine. „Viiruskriis võib anda uue tõuke tervisetehnoloogia ja ravimitööstuse arengule. Tehisintellekt, geenitehnoloogia ja personaalmeditsiin avardavad ravimise ja ka ennetustegevuse võimalusi, kuid on ka üks meditsiinikulude tõusu keskseid põhjusi,“ selgitas Varblane. „Perspektiivikad on näiteks diagnoosimise robotid, mis võivad esmatasandi tervishoiu koormust tulevikus vähendada.“
Andmepõhiste teenuste arengut pidurdavad kehtivad andmekaitse reeglid, mis takistavad ka tervishoiu ja sotsiaalsüsteemi andmete ühendamist ning toovad kaasa teenuste dubleerimise. „Tulevikus võivad terviseandmete kaitsmisel kasutust leida näiteks plokiahela-põhised lahendused,“ ütles Varblane.
Arenguseire Keskuse raport „Eesti tervishoiu tulevik. Stsenaariumid aastani 2035“ näitab, et pikemaajaliselt on Eesti riikliku tervishoiusüsteemi väljakutseteks järjest enam rebenemise märke näitav rahastusmudel, arstide kasvav keskmine vanus ning arstide ja õdede puudus. „Eestis on palju piirkondi, kus arstide keskmine vanus on tõusuteel ning noored arstid nendesse regioonidesse tööle minna ei soovi. Esmatasandi tervishoiuteenuse kättesaadavus hakkab ilma olulisi muudatusi tegemata halvenema,“ märkis Varblane.
Tervishoiusektoris oli 2019. aastal hõivatud 4,3 protsenti ehk 21 000 töötajat, sektori osakaal Eesti majanduses loodud lisandväärtusest ulatus 4,1 protsendini ehk ühe miljardi euroni. Tervishoiusektoris tegutsevate asutuste kuukäive kasvas käesoleva aasta märtsist oktoobrini aasta varasemaga võrreldes kokku 6,4 protsendi ehk 48,2 miljoni euro võrra. Arenguseire Keskuses koostatud COVID-19 kindlusindeksi järgi paigutub tervishoiusektor 17 vaadeldud majandusharu seas kriisile vastupidavuselt teisele kohale.
